Monday 4 March 2013

VOTANI LITHI NO! KUMAVOTI ESISEKELO



NATIONAL CONSTITUTIONAL ASSEMBLY (NCA)
SITHI HATSHI ESISEKELWENI SOMBUSO ESIKHANDWE NGAMABANDLA EZOMBUSAZWE: UZULU KUMELE AZIBHALELE ISISEKELO SOMBUSO!
VOTANI LITHI NO! KUMAVOTI ESISEKELO
NANZI-KE IZIZATHO ZAKHONA
A.    UKUQHUTSHWA KWASO
1.       Lesi Sisekelo kasiqhutshwanga ngabantu kumbe ngentando kazulu. ISisekelo esiveza intando kazulu kumele siqhutshwe nguye uzulu.
2.       Lesi yiSisekelo esisifunzwa ngenkani ngamabandla amathathu kuphela ezombusazwe, kukanti uzulu yena mkhulu kakhulu ukwedlula lawamabandla.
3.       Akulabandla loba iqembu lamabandla ezombusazwe elilemvumo yokunika ilizwe isiSekelo. ISisekelo kumele sivele ebantwini.
4.       Kasilani lokufunwa ngabantu kumbe abakutshoyo, kodwa siqhukethe okufunwa yizinkokheli zamabandla ezombusazwe okungelani lozulu. Sifuna iSisekelo esizahlala nini lanini, hatshi isivumelwano esizasebenzela ababusi abakhona khathesi kuphela.
5.       Ababusi baqede iminyaka emine yonke bezidlela izigidigidi zemali efika kumatshumi amahlanu ezigidi zamadola akweleMelika, qede lapho zikhande iSisekelo esingalungelanga iSizwe ngitsho lakancane, kodwa esifeza injongo zabo bodwa.
6.       Nxa uzulu engathi YEBO eSisekelweni asifunzwe ngamabandla ezombusazwe, kutsho ukuthi uyabe eseziphuce amandla akhe wonke okwangaphakade, kuthi abezombusazwe bangasaze bafa bahlonipha uzulu njalo, ilizwe lehluleke ukuthuthuka.
7.       Ivoti enguHATSHI yiyona impendulo. Izavumela uzulu ukuthi azibhalele esakhe iSisekelo ngemva koKhetho esebenzisa IKHOMISHINI YOKUBHALWA KWESISEKELO EZIMELE YODWA.

B.    OKUMUNYETHWEYO
8.       IsiSekelo lesi sinika uMongameli wonke amandla, simvumele ukwenza loba yini akuthandayo. Nanka amandla anikwa uMongameli:
·         UMongameli nguye inhloko yeSizwe, inhloko kaHulumende lendunankulu yamabutho. (sec.89).
·         Amandla kaMongameli njengenhloko yeSizwe akalamkhawulo. (sec 110(1)).
·         UMongameli nguye oqhatsha zonke iziphathamandla zikaHulumende labasekeli bazo ngokwakhe engaholwa lidale lePhalamende. (sec 104).
·         Inani leziphathamandla zikaHulumende labasekeli bazo kalila mkhawulo. Kuya ngentando kaMongameli. (sec 104).
·         UMongameli nguye ozibumbela idale leziphathamandla (iKhabhinethi) eyedwa. (sec 105).Umutsho osesiSekelweni othi uMongameli usebenzisa amandla akhe “eholwa yiKhabhinethi” akalalasisindo ngoba iKhabhinethi yakhona ivele ingumntakaMongameli. Wonke amalunga eKhabhinethi aqhatshwa kumbe axotshwa nguMongameli santando.
·         UMongameli ulemvumo yokukhetha iziphathamandla zikaHulumende ezinhlanu ezingaphumi edale lePhalamende. Lokhu kuyindlela ehlakaniphileyo eyokubuyisela njalo amalunga edale lePhalamende angelaziqinti azimeleyo. (sec 104(3)).
·         UMongameli nguye oqhatsha bonke abameli belizwe kwamanye amazwe engaholwa muntu. (sec204).
·         UMongameli nguye olelizwi lokucina ekuqhatshweni kwabonobhala abakhulu kuzingatsha zikaHulumende. (sec 205).
·         UMongameli nguye oqhatsha zonke izinduna kugatsha lwezomvikela (izinduna zamabutho okuthiwa ngamakhomanda, uKhomishina wamapholisa, lomkhokheli wamapholisa omtshetshaphansi, i-CIO, njalonjalo). Ekukhetheni laba bantu, uMongameli ukhangelelwe ukubonisana lesiphathamandla sikaHulumende esisodwa kuphela. (Isahluko 11).
·         UMongameli nguye olelizwi lokucina ekuqhatshweni kwabahluleli bonke. (sec 180). Loba kulomugca ovumela ukuthi abahluleli bahlaliswe kuma-intavhiyu okubahlolisisa nxa bewulungele lowo msebenzi bengakaqhatshwa, uMongameli ulamandla okwala ukuqhatsha yiloba ngubani oyabe ekhethiwe lapho, abesetshela ugatsha lwe Judicial Services Commission ukuthi luqalise kakutsha ukudinga abanye abantu.
·         UMongameli kuphela nguye olamandla okuqhatsha igqwetha elikhulu likaHulumende (sec 114) njalo angaliqhatsha loba alixotshe ngaloba yisiphi isikhathi asifunayo (sec 115).
·         UMongameli nguye olelizwi lokucina ekuqhatshweni kukaMtshutshisi Omkhulu welizwe (sec 259).
·         UMongameli nguye olelizwi lokucina ekubunjweni kwamaKhomishini wonke elizweni, kugoqelwa leKhomishini yezokuQhutshwa koKhetho kweleZimbabwe, iZimbabwe Electoral Commission. (Isahluko 12).
·         UMongameli nguye ovumela amanani eholo elitholiswa izisebenzi zonke zikaHulumende, kusukela phansi ekucineni kusiya phezulu kohola imali enengi ukwedlula abanye bonke. (sec 203(4)). UMongameli usala ephethe lawo mandla loba eseqhatshe isiphathamandla sogatsha lwemisebenzi kaHulumende (iMinistry of Public Service) kanye leKhomishini ebona ngokuqhutshwa kwemisebenzi kaHulumende (iPublic Service Commission).
·         UMongameli ulamandla okwesula idale lePhalamende nxa lingala ukuvumelanalohlelo lukaHulumende wakhe olokusetshenziswa kwemali yeSizwe.(sec 143(3)).
·         UMongameli ulamandla njalo awokwesula idale lePhalamende nxa linganika ivoti yokungathembi uHulumende wakhe. (sec 109(4)).
·         IsiSekelo lesi kasiniki uMongameli umlandu wokuphendula imibuzo edale lePhalamende. Sitshiya umlandu ezandleni zedale lePhalamende elizayo ukuze ibandla elibusayo emicimbicimbini yedale lePhalamende livikele uMongameli emibuzweni enikwayo. (sec 140(3)).
·         UMongameli uvikelwe ngokupheleleyo ekuthonisisweni nxa esaphethe isikhundla, kuthi loba esephumile abe lakho ukuvikelwa ngumthetho.(sec 98).
·         UMongameli ulamandla okuqalisa impi. Umlandu wedale lePhalamende kulokhu kawulancedo. (sec 111).
·         UMongameli ulamandla okuhlenga abangane bakhe kwezombusazwe esandleni somthetho. (sec 112).
·         UMongameli ulamandla okubeka eceleni amandla eSisekelo sombuso ngesizatho sokuthi sekube lengozi ethile kwezomvikela wesizwe. (sec 113).
·         Umuntu ophume esikhundleni sokuba nguMongameli welizwe ulakho ukutholiswa imali okuthiwa yipentsheni nyanga zonke, elingana lemali eholwa nguMongameli osesikhundleni. (sec 102(3)). Lokhu kuzaqhubeka aze ayekufa.
9.       Kulabasekeli bakaMongameli ababili.(sec 92). Kasisabadingi abasekeli ababili bakaMongameli kusiSekelo  esitsha. Phezu kwalokho, umuntu osephume esikhundleni sokuba ngumsekeli kaMongameli uyaqhubeka ethola imali (ethiwa yipentsheni) elingana leholwa ngumsekeli kaMongameli osesikhundleni, nyanga ngenyanga aze ayekufa. (sec 102(3)).
10.   Inani lamalunga edale lePhalamende selengezelelwe lafika kumakhulu amathathu lamatshumi amahlanu (350) – amakhulu amabili lamatshumi ayisikhombisa (270) akhona engawedale langaphansi, iPhalamende, kuthi angamatshumi ayisitshiyagalombili (80)  akhona engawedale laphezulu, iSenethi. (sec 120 & 124). Lelinani liyaqansa lifike kumakhulu amathathu lamatshumi amahlanu lanhlanu (355) amalunga edale lePhalamende sihlanganisa leziphathamandla ezinhlanu eziqhatshwa nguMongameli. Kasilazo izingcebo zokusekela idale lePhalamende elikhulu kangaka. Ngomnyaka ka1980 kwakulamalunga alikhulu lamatshumi amane (140) edale lePhalamende, kwathi ngomnyaka ka1990 kwaba lalikhulu lamatshumi amahlanu (150), laseliqansa lelinani lisiya kumakhulu amabili letshumi lasithupha (216) ngomnyaka ka2005, laphinda laqansa laba ngamakhulu amathathu lantathu (303) ngomnyaka ka2008.
11.   Ukuqansa kwenani lamalunga edale lePhalamende lokhu kulethwa ngenxa yezinye izihlalo ezingamatshumi ayisithupha (60) ezibekelwe abameli besifazane ngaphezu kwalezo ezikade zikhona. Ukuze owesifazane  anelise ukuthola lesi sihlalo kumele abe lilunga lebandla lezombusazwe. Akula mavoti abalulekileyo okukhetha laba bameli. Inani lezihlalo ezibekelwe abameli abangomama kumele ligoqelwe phakathi kwenani lamalungawonke edale lePhalamende ebelivele likhona, hatshi ukuqhelisa idale lePhalamende ngalolohlobo.
12.   Loba seliqhelile kangaka nje, idale lePhalamende lisala lilokhu lingela mandla alutho. Limane libe yindawo yokuxokozela nje. Amabandla ezombusazwe ajonge ukudalela amalunga awo imisebenzi nje elimaza izikhwama zikazulu.
13.   Amalunga edale lePhalamende kawanqunyelwa iminyaka abangayisebenza njengabameli beziqinti kulelodale
14.   Ngaphandle kwezahluko ezikhuluma ngeqoqo lamalungelo abantu (iBill of Rights) (Isahluko 4) langomhlabathi (Isahluko 16), lesiSisekelo singaguqulwa mahlayana nje lidale lePhalamende kungazange kuqhutshwe ivoti yeSisekelo sombuso. (sec 328). Lokhu kutsho ukuthi zonke izinqumo, loba lezo ezimayelana lezikhathi ezinqunyelwe ukuhlala kwesiphathamandla esihlalweni, zilakho ukuguqulwa ngamadale ePhalamende alandelayo, lokhu kuletha umumo ofana lalowo okhona khathesi owokuthi iSisekelo sesiguquguqulwe kanenginengi.
15.   Eminyakeni elitshumi elandelayo, uMongameli angaze afe kumbe atshiye isikhundla, akulaKhetho oluzaqhutshwa ukuze uzulu azikhethele omunye uMongameli amfunayo. UMongameli uzaqanjwa libandla elibusayo kuleso isikhathi, kukanti uzulu yena ukhetha umuntu ukuthi abe nguMongameli, hatshi ibandla. (Bona isiqendu 14, kuhlelo 6). Kutsho-ke ukuthi nxa kungaba lokudonselana kulelibandla ilizwe selizahlala lingelaMongameli lize lihleleke ibandla lakhona. Kambe lokhu akusikuqakathekisa amabandla ezombusazwe ukwedlula ilizwe yini bakithi? Futhi udaba lokuthi uMongameli uncintisa ndawonye labasekeli bakhe kaluvelanga ebentwini qha!
16.   Akula mandla ombuso abelwe ezabelweni zelizwe ngitsho. Kumane kube lamaKhansili ezabelo angela mandla ngitsho lakancane, abunjwe ngabantu abavele bengamalunga edale lePhalamende. Amalunga edale lePhalamende azokube elemisebenzi emibili: owesabelo lowePhalamende. AmaKhansili ezabelo la akabusi lutho ezabelweni. (isahluko 14).
17.   Akula lamugca owodwa obophela uHulumende ukubeka eceleni isilinganiso esithile ekhulwini semali yeSizwe esokusiza abampofu. ISisekelo esibunjwe nguzulu sizabeka eceleni imali yokutholisa ukudla, impilakahle, imfundo lamanzi.
18.   Amalungelo amanengi aqhukethwe kuQoqo laMalungelo (iBill of Rights) ngawokucecisa nje njengoba kungachazwanga ukuthi azagcwalisiswa ngandlela bani.
19.   Ilungelo lezisebenzi elokutshengisela lincitshisiwe kakhulu okokuthi kalisoze lifezeke, kuthi izisebenzi zikaHulumende zona zizaqhubeka zisehlukaniswa lezinye zonke izisebenzi, njengomzekeliso, endabeni yokuhlanganyelana ezikhalazweni.
20.   Izizalwane zakweleZimbabwe ezikwamanye amazwe kazilalo ilungelo lokuvota.
21.   IKhomishini yezokukhitshwa kweMibiko eyeZimbabwe (i-Zimbabwe Media Commission) edalwe yiSisekelo lesi (sec 248) iyisikhali esizasetshenziswa nguHulumende ukuncindezela ilungelo lokutsho umuntu akufunayo.
22.   Isimo soKhetho esivumela onqobileyo kuphela ukuthi athathe zonke izinhlangothi zombuso lokhu sigxilile, loba nje abantu bakhuluma ukuthi bona bafuna isimo soKhetho esivumela ukuhlanganiswa kwabameli bamabandla atshiyeneyo edale lepalamende okuhambelana lamavoti abaliweyo.
23.   Isigwebo sokufa kasibekelwa zonke izigebenga ezingomama, kumbe ezingobaba abaleminyaka edlula engamatshumi ayisikhombisa (70) yokuzalwa. Akuvumeleki lokhu. Nxa lesisigwebo sivunyelwe ukuthi kasihlale sikhona, akumelanga-ke sifakwe ngendlela ebandlululayo kangaka. (sec 48).
24.   Kuleminye imigca ezaqalisa ukusebenza kuphela eminyakeni eyisikhombisa kusiya kwelitshumi ezayo. Pho-ke kungani ifakwe eSisekelweni khathesi? Injongo yakhona yikubhala iSisekelo esingasoze sithinte izinkokheli zamabandla ezisikhankaselayo lesi siSekelo. Kusobala ukuthi eminye imigca izakhitshwa kanjalo nje eminyakeni elitshumi ezayo.


                     VOTE NO

No comments:

Post a Comment